KÕRVEKÜLA PÕHIKOOL
1766-2012
KÕRVEKÜLA PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA
Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 1.-7/31 30.08.2011
1 ÜLDSÄTTED
1.1. Kooli õppekava alused ja ülesehitus
1.1.1. Riikliku õppekava alusel koostab kool õppekava. Kooli õppekava on põhikooli õppe-ja kasvatustegevuse alusdokument.
1.1.2. Kooli õppekava koostades lähtutakse riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse.
1.1.3. Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korra eest vastutab kooli direktor. Kooli õppekava kehtestab direktor.
1.1.4. Kooli õppekavas on üldosa ja ainekavad. Ainekavad on esitatud valdkonniti koondatud lisadena. Lisades esitakse ka läbivate teemade kavad kooliastmeti.
1.1.5. Põhikooli kooliastmed on:
· I kooliaste – 1. – 3. klass;
· II kooliaste – 4. – 6. klass
· III kooliaste – 7. – 9. klass
1.1.6. Kooli õppekava üldosas esitatakse:
· õppe- ja kasvatuseesmärgid ning põhimõtted;
· tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti, valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted;
· läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted, seejuures III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused;
· ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted;
· õppe ja kasvatuse korraldus ning ajakasutus;
· hindamise korraldus;
· õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus;
· õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted;
· karjääriteenuste korraldus;
· õpetaja töökava koostamise põhimõtted;
· kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.
1.1.7. Ainekavad esitatakse klassiti.
2 ÕPPE – JA KAVATUSEESMÄRGID NING PÕHIMÕTTED
2.1. Põhihariduse alusväärtused
2.1.1. Põhihariduses toetakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Kool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatuks arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.
2.1.2. Kool kujundab väärtushoiakuid ja hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimise aluseks.
2.1.3. Kooli õppekavas oluliseks peetud väärtused kujunevad „Eesti Vabariigi Põhiseaduses”, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtusena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus, ja sooline võrdõiguslikkus).
2.1.4. Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Tugeva põhiharidusega inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.
2.2. Põhikooli sihiseade
2.2.1. Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvatamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus.
2.2.2. Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine.
2.2.3. Kooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab tema õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
2.2.4. Kool toetab põhiliste väärtushoiakute kujunemist. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Põhikoolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes on eneseteadlik ning suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse.
2.2.5. Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks.
2.2.6. Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.
2.2.7. Eesti kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse põhikooli õpetuses ning kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele.
2.3. Pädevused
2.3.1. Kooli õppekava tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või –valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevused jagunevad üld-, valdkonna- ja õppeainepädevusteks.
2.3.2. Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni-ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös.
2.3.3. Üldpädevused on:
· väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
· sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
· enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise; lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tegevusega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme;
· õpipädevus – suutlikkus organiseerida õpikeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja –strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;
· suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt;
· matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades;
· ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu – ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske.
2.3.4. Üldpädevused täpsustatakse ainekavades kooliastmeti.
2.3.5. Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade õppeained ning tunni- ja kooliväline tegevus.
2.3.6. Põhikooli õppekavas on järgmised ainevaldkonnad:
· keel ja kirjandus;
· võõrkeeled;
· matemaatika;
· loodusained;
· sotsiaalained;
· kunstiained;
· tehnoloogia;
· kehaline kasvatus.
2.3.7. Loetletud valdkonnapädevuste kujunemist kirjeldatakse detailsemalt klassiti esitatud ainekavades.
2.3.8. Ainekavades esitatakse klassiti õpitulemused. Õpitulemused toetavad valdkonnapädevuste kujunemist. Väärtushoiakuid väljendavaid õpitulemusi numbriliselt ei hinnata, vaid antakse nende saavutatuse kohta õpilastele sõnalist tagasisidet.
2.4. Õppimise käsitus
Kooli õppekavas käsitatakse õppimist väljundipõhiselt, rõhutades muutusi õpilaste käitumisvõimes. See tähendab selliste teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushoiakute ja –hinnangute omandamist, mis on vajalikud igapäevaelus toimetulekuks. Õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus, mille õpilane omandab füüsilises, vaimses ja sotsiaalses keskkonnas. Kogemusi omandades muutub õpilase käitumine eesmärgistatumaks. Õpikeskkond kindlustatakse koolis õppekava alusel toimuva süstemaatilise ja sihipärase õppe-ja kasvatustegevusega. Õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt koos kaaslastega. Õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja juhtima. Uute teadmiste omandamisel tugineb õpilane varasematele teadmistele ning konstrueerib uue teabe põhjal enda teadmised. Omandatud teadmisi rakendatakse uutes olukordades, probleemide lahendamisel, valikute tegemisel, väidete õigsuse üle arutledes, oma seisukohti argumenteerides ning edasiste õpingute käigus. Õppimine on elukestev protsess, milleks vajalikud oskused ja tööharjumused kujunevad põhihariduse omandamise käigus.
Kooli õppekavas mõistetakse õpetamist kui õpikeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused.
Kooli õppekavas mõistetakse kasvatust kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd. Hoiakute kujundamise võtmeisik on õpetaja, kelle ülesanne on pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele jõuda ning pakkuda tuge ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarendamiseks.
2.4.1. Õpet kavandades ja ellu viies:
· arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, tervislikku seisundit, huvi ja kogemust;
· arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
· võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest;
· kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras, tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga;
· luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane);
· kasutatakse mitmekesiseid õppemeetodeid, -viise ja -vahendeid;
· kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja –meetodeid;
· kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mis võimaldavad õpilastel sobiva pingutusastmega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust.
2.5. Õppekeskkond
2.5.1. Õppekeskkond on õpilasi ümbritsev vaimne, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab põhihariduse alusväärtusi ja oma kooli vaimsust. Õppekeskkond arendab edasi ja aitab säilitada paikkonna ja koolipere traditsioone.
2.5.2. Kool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist
2.5.3. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:
· osaleb kogu koolipere;
· luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamise põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate vahel
· koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ja eripära;
· jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
· märgitakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest;
· välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;
· ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;
· luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;
· luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;
· luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;
· korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;
· korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest.
2.5.4. Füüsilist keskkonda kujundades jälgib põhikool, et:
· kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas;
· õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu;
· kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
· ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;
· kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja –vahendeid;
· on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.
2.5.5. Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumis, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas.
2.6. I kooliastmes taotletavad pädevused
2.6.1. Esimese kooliastme lõpus õpilane:
· peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada,
· tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
· teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
· oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida;
· suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;
· mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase;
· arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades;
· käitub loodust hoidvalt;
· oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;
· oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;
· austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;
· oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest;
· hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve;
· oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;
· teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda ning on valmis seda tegema.
2.7. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes
2.7.1. Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesanded ja nende täitmiseks kuluvat aega. Esimeses kooliastmes keskendutakse:
· kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele
· positiivse suhtumise kujundamisele koolis käimisesse ja õppimisesse;
· õpiharjumuste ja –oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;
· eneseväljendusoskuse ja –julguse kujunemisele;
· põhiliste suhtlemis ja –koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;
· õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.
2.7.2. Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.
2.7.3. Õppetöö korraldamise alus võib esimeses kooliastmes olla üldõpetuslik tööviis. Sõltuvalt õpilaste ettevalmistusest võib kasutada ka aineõpetuslikku tööviisi või üld-ja aineõppe kombineeritud varianti.
2.8. II kooliastmes taotletavad pädevused
2.8.1. Teise kooliastme lõpus õpilane:
· hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;
· oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasusest;
· väärtustab oma rahvast ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kopromisside vajalikkust;
· oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;
· oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
· oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
· tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;
· on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
· väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;
· oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;
· oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel;
· tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;
· väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;
· väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
· on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.
2.9. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes
2.9.1. Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu. Teises kooliastmes keskendutakse:
· õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;
· huvitegevusvõimaluste pakkumisele;
· õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;
· õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.
2.9.2. Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldab murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides.
2.10. III kooliastmes taotletavad pädevused
2.10.1. Kolmanda kooliastme lõpus õpilane:
· tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
· tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt;
· on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;
· on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale, seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;
· suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja jälgib õigekirjareegleid;
· valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõraid tekste;
· suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside(valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;
· mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;
· oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
· suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada;
· on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;
· suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist;
· väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne;
· mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendusele.
2.11. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes
2.11.1. Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida. Kolmandas kooliastmes keskendutakse:
· õpimotivatsiooni hoidmisele;
· õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;
· erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele;
· pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;
· õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;
· õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.
3 TUNNIJAOTUSPLAAN ÕPPEAINETI, VALIKKURSUSTE LOENDID JA VALIMISE PÕHIMÕTTED
3.1. Kohustuslikud ja valikõppeained
3.1.1. Kooli õppekavas on esitatud järgmised kohustuslike õppeainete ainekavad:
· keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus (lisa 1);
· võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel (lisa 2);
· matemaatika: matemaatika (lisa 3);
· loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia (lisa 4);
· sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus (lisa 5);
· kunstiained: muusika, kunst (lisa 6);
· tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus (lisa 7);
· kehaline kasvatus: kehaline kasvatus (lisa 8).
3.1.2. A-võõrkeelena õpitakse inglise keelt. B-võõrkeelena õpitakse vene keelt või saksa keelt.
3.1.3. Riiklikus õppekavas on esitatud järgmised valikõppeainete ainekavad:
· usundiõpetuse ainekava
· informaatika ainekava
· karjääriõpetuse ainekava
3.1.4. Kooli õppekavas on esitatud informaatika ainekava (lisa 9) ja rütmika ainekava (lisa 10).
3.2. Tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti

3.3. Valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted
3.3.1. Põhikool võimaldab õpilastele õpet valikainetes rütmika ja informaatika tunnijaotusplaanis toodud tundide mahus;
3.3.2. Valikainete valimise põhimõtted:
· valikainete valiku teeb kool, kooskõlastades valikainete loendi kooli hoolekoguga;
· valikainete valikul on määravaks kvalifitseeritud spetsialisti olemasolu;
· valikainete sisuline pool peab täiendama õpilase väärtus- ja sotsiaalpädevusi ja toetama aineõpet.
4. LÄBIVAD TEEMAD JA NENDE KÄSITLEMISE PÕHIMÕTTED, LÕIMINGU PÕHIMÕTTED, SEEJUURES III KOOLIASTME LÄBIVATEST TEEMADEST LÄHTUVA VÕI ÕPPEAINEID LÕIMUVA LOOVTÖÖ KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED JA TEMAATILISED RÕHUASETUSED
4.1. Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted
4.1.1. Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.
4.1.2. Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:
· õpikeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;
· aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;
· valikainete valikul – valikained toetavad läbivate teemade taotlusi;
· läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;
· korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.
4.1.3. Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on:
· elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike oskuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;
· keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;
· kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;
· kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuurilisest salliv ja koostööaldis;
· teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;
· tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks; kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu- ,õpi- ja töökeskkonnas;
· tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujunemisele;
· väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse ning sekkub võimaluse korral oma võimaluste piires.
4.1.4. Läbivate teemade kirjeldused esitatakse lisas 11.
4.2. Lõimingu põhimõtted, seejuures III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ja temaatilised rõhuasetused
4.2.1. Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandatakse kooli õppekava arenduses ning õpetaja õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus.
4.2.2. Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning –viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldatakse koolis õpet ja kujundatakse õpikeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku.
4.2.3. III kooliastmes korraldab põhikool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks on uurimus, projekt, kunstitöö vm. Loovtöö temaatika valib kool, täpsema teemavaliku teevad õpilased. Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Loovtöö teema märgitakse lõputunnistusele.
4.2.4. Loovtöö korraldus sätestatakse iga õppeaasta 1. oktoobriks direktori käskkirjaga.
5. ÜLEKOOLILISTE JA KOOLIDEVAHELISTE PROJEKTIDE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED
5.1. Ülekooliliste projektide kavandamise põhimõtted
5.1.1. Kooli arengukavast, põhieesmärkidest, traditsioonidest, spordi- ja huvitegevusest lähtuvalt kavandab kool ülekoolilisi projekte.
5.1.2. Projekte võivad algatada ka õpilasesindus ja kooli hoolekogu. Kavandatud ülekooliline tegevus on sätestatud kooli üldtööplaanis.
5.1.3. Ülekoolilised projektid (nt. kooliolümpia, matka-ja ekskursioonipäev jt) toetavad sotsiaalsete-, suhtlus- ja ettevõtlikkuspädevuste omandamist.
5.2. Koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted
5.2.1. Koolidevahelistes projektides osalemisel soovib kool keskenduda õpilastes väärtuspädevuste, sotsiaalsete pädevuste, õpipädevuste, suhtluspädevuste ja ettevõtlikkuspädevuste arendamisele.
5.2.2. Traditsioonilised koolidevahelised projektid on:
· Miina Härma mudilas- ja lastekooride võistulaulmine
· Comenius
6. ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS JA AJAKASUTUS
6.1. Õppe ja kasvatuse korraldus
6.1.1. Kool lähtub põhimõttest, et:
· kvaliteetne põhiharidus on kättesaadav kõigile õpilastele, sõltumata nende sotsiaalsest või majanduslikust taustast või hariduslikest erivajadustest;
· õpilaste liikumisel ühelt kooliastmelt või haridustasemelt teisele ei ole takistusi;
· kool lähtub oma tegevuse korraldamisel piirkonna eripärast, õpilaste vajadustest ja huvidest, vanemate ettepanekutest.
6.1.2. Koolis toimub statsionaarne tavaõpe, kus kõiki õppekavas loetletud õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel vastavalt tunnijaotusplaani alusel koostatud tunniplaanile.
6.1.3. Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ja õppekavaväliste tegevuste (pikapäevarühm, ringid) järjestust ja ajalist kestust.
6.1.4. Kooli õppe ja kasvatuse korraldus on reglementeeritud kooli kodukorras ja põhimääruses.
6.2. Õppe ja kasvatuse ajakasutus
6.2.1. Õpilase vanema ja direktori kokkuleppel arvestab kool õppekava välist õppimist koolis läbitava õppe osana (nt koduõppel olev õpilane) tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi.
6.2.2. Kool arvestab „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses” sätestatud nõudeid õppeaasta pikkusele, samuti õpilase suurima nädalakoormuse piiranguid.
6.2.3. Projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks kasutatakse üldjuhul aega, mida võimaldab kooli päevakava.
7. HINDAMISE KORRALDUS
7.1. Hindamine
7.1.1. Hindamise eesmärk on:
· toetada õpilase arengut – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja suunata õpilast edasise haridustee valikul;
· suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
· anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
7.1.2. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.
7.1.3. Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise ja hoolsuse kohta 4 korda õppeaastas. Veerandihinnete kõrval kajastuvad e-kooli ainelehekülgedel ka vastava aineõpetaja lisatud hoolsuse- ja käitumise hinne, mille alusel klassijuhataja esitab kirjaliku tagasiside vanemale. Õpilase hoolsuse- ja käitumise hinne kantakse klassitunnistusele.
7.1.4. Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning oma hinnete kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule.
7.1.5. Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtted, hindamise sageduse ja aja selgitab iga aineõpetaja õpilastele iga veerandi alguses. Õpetaja täidab e-kooli vastavas tabelis ja oma töökavas veerandi jooksul toimuvad kontrolltööd, testid, kirjandid, ettekanded jt mahukamad hinnatavad tegevused.
7.1.6. Nõuded õpilase käitumisele esitatakse põhikooli kodukorras.
7.2. Kujundav hindamine
7.2.1. Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist. Antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.
7.2.2. Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta.
7.2.3. Õpilane kaasatakse hindamisse, enesehinnangu andmisesse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.
7.2.4. Koolipere annab õpilasele igapäevaste tegemiste ja sündmuste vältel tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.
7.2.5. Arenguvestlustel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut vastavalt õpilase individuaalsest eripärast, õpilase ja vanema või kooli poolt oluliseks peetavast (näiteks käitumine ja emotsionaalne seisund, hoiakud ja väärtushinnangud, motivatsioon, huvid, teadmised ja oskused). Arenguvestlus võimaldab anda tagasisidet õppekava üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide, läbivate teemade eesmärkide, ainevaldkondade eesmärkide ja ainealaste õpitulemuste kohta. Arenguvestlusel seatakse uued eesmärgid õppimisele ja õpetamisele. Arenguvestluse oluline osa on õpilase enesehindamine.
7.2.6. Kujundava hindamise vahendina kasutab I kooliaste õpimappi, II – III kooliastmes otsustab õpimapi kasutamise aineõpetaja, märkides selle valiku oma töökavasse.
7.2.7. Õpimappe võib koostada aine –või valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta. Õpimapp sobib arenguvestluse alusmaterjaliks.
7.3. Teadmiste ja oskuste kokkuvõttev hindamine
7.3.1. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi väljendatakse numbriliste hinnetega viie palli süsteemis.
7.3.2. Hindamisel viie palli süsteemis:
1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.
7.3.3. Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.
7.3.4. Sõnalisi hinnanguid kasutatakse 1. klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel I õppeveerandi lõpul . Õppeveerandi lõpul koostatav sõnaline hinnang väljendab:
· millises osas on õpilane soovitud tulemused saavutanud;
· millises osas on õpilasel vajakajäämisi;
· kuidas saavutatu seondub õpilase varasemate õpitulemuste ning tema võimete ja vajadustega.
7.3.5. Sõnalise hinnangu skaala:
· „Oskab väga hästi” – saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on õige, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine.
· „Oskab hästi” – saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.
· „Vajab harjutamist” – saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, kuid esineb mõningaid puudusi ja eksimusi, põhioskused on omandatud lünklikult ja teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist.
· „Vajab palju harjutamist” – saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemustes esineb palju puudusi, põhioskusi ei ole täielikult omandatud ja teadmisi ei osata praktilises tegevuses rakendada. Õpilane vajab pidevat abistamist ja juhendamist.
7.3.6. Kirjalikke kokkuvõtvaid hinnanguid edastatakse lastevanematele õppeveerandi lõpus antava tunnistuse kaudu.
7.3.7. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib tulemust hinnata hindega „nõrk”.
7.3.8. Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või hinne on jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.
7.3.9. Hindele „puudulik” või „nõrk” sooritatud tööd võib järele vastata, seejuures kõrgemaks hindeks võib olla „4” („hea”).
7.3.10. Pikaajalise haiguse tõttu koolist puudunud õpilastele koostab aineõpetaja õpiabi plaani järeleõppe toetamiseks ja järeltööde sooritamiseks. Järeletehtud tööde eest saadud hinne kantakse e-päevikusse kaldkriipsuga puudumismärgi ”-„ järele.
7.4. Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine
7.4.1. Kokkuvõttev hinne on koolis õppeaine veerandi- ja aastahinne.
7.4.2. Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
7.4.3. Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, pannakse veerandihinded välja 2. ja 4. veerandi lõpus.
7.4.4. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö tulemusi.
7.4.5. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeaines, milles tulenevalt veerandihinnetest tuleks välja panna aastahinne „puudulik” või „nõrk”. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekava nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.
7.4.6. Õpilastega tehtava täiendava õppetöö teema ja sisu fikseeritakse e-päevikus õpiabi leheküljele. Klassitunnistusele kantakse tühja (hindamata) lahtrisse täiendava õppetöö hinne.
7.4.7. Kui õppeperioodi keskel on õppeaine veerandihinne jäänud panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk”.
7.4.8. Õpilasele, kelle veerandihinne on „puudulik” või „nõrk”, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäänud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
7.4.9. Aastahinnete alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi viimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.
7.4.10. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk”, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.
7.4.11. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk”. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.
7.4.12. 9. klassi õpilastele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
7.4.13. Sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.
7.4.14. 7. ja 8. klassi õpilased sooritavad õppeperioodi lõpul (kolmandal maikuu nädalal) üleminekueksamid. 7. klassi õpilased sooritavad üleminekueksami A-keeles (kirjalik), 8. klassi õpilased sooritavad üleminekueksami matemaatikas (kirjalik). Üleminekueksami hinne e-päevikusse ja klassitunnistusele. Aineõpetaja võib lugeda üleminekueksami sooritatuks, kui õpilane on vastava õppeaine maakonna või piirkonnaolümpiaadil esinenud väga hästi. Üleminekueksami koostab vastava õppeaine aineõpetaja ning annab õpilastele eksamiks vajalikud materjalid III õppeveerandi viimasel nädalal.
7.4.15. Üleminekueksam viiakse läbi komisjoni juuresolekul.
7.4.16. Üleminekueksamile lubatakse kõik õpilased, olenemata hinnetest.
7.4.17. Kui üleminekueksam hinnatakse puudulikuks, on õpilasel õigus peale täiendavat õppetööd sooritada järeleksam.
7.4.18. Emakeele diferentseeritud hindamine:
· diferentseeritult hinnatakse püsiva kirjaliku kõne puudega õpilaste kirjalikke töid, kui õpilane saab regulaarselt logopeedilist abi;
· kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid vigu vealiikide järgi. Ühte liiki vead loetakse üheks veaks;
· õpilaste kirjalikele töödele tehakse märge „Hinnata diferentseeritult”.
7.5. Põhikooli lõpetamine
7.5.1. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.
7.5.2. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õplastele:
1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine aastahinne.
2) kellel on kahes õppeaines kummaski nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine aastahinne.
7.5.3. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kelle individuaalne õppekava sätestab teistsuguseid nõudeid võrreldes riikliku õppekavaga, on lõpetamise aluseks individuaalse õppekava õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel(ühtsete küsimustega põhikooli lõpueksamitöö kohandamine, abivahendite kasutamine, koolieksam vms)vastavalt haridus-ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
8. ÕPILASTE JA LASTEVANEMATE TEAVITAMINE JA NÕUSTAMISE KORRALDUS
8.1. Õpilase ja vanema teavitamine ning nõustamine
8.1.1. Klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadusele. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks selgitatakse välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid ning korraldatakse diferentseeritud õpet. Õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, tagatakse täiendav pedagoogiline juhendamine väljaspool õppetunde.
8.1.2. Kool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises.
8.1.3. Kool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või –nõustamine) kättesaadavuse.
8.1.4. Kool tagab õpilastele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilastele teatavaks õppeveerandi või poolaasta algul.
9. ÕPILASTE JUHENDAMISE JA HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE ÕPPEKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
9.1. Hariduslike erivajadustega õpilased
9.1.1. Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- või tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes.
9.1.2. Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib lapsevanema taotlusel loobuda B-võõrkeele õppest.
9.1.3. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe toetamiseks võib kasutada valikainetele mõeldud tunniressurssi.
9.1.4. Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest võib kool teha talle muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Nende muudatuste tegemisse kaasatakse õpilase vanem. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, tuleb muudatuste rakendamiseks koostada individuaalne õppekava.
9.1.5. Kui individuaalse õppekavaga ettenähtud muudatused ja kohandused ei võimalda riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemusi saavutada, on individuaalse õppekava rakendamine lubatud üksnes nõustamiskomisjoni soovitusel.
9.2. Õpiabisüsteemi etapid õpiraskustega õpilaste abistamisel ja juhendamisel
9.2.1. Õpiabi osutamine õppeveerandi sees – klassi- või aineõpetaja rakendab õpiabi kõigile, kellel on üksikhindena pannud „1” või „2” või antud samaväärne sõnaline hinnang.
· Klassi- ja aineõpetaja abi ja nõustamine ehk järeleaitamine – abi ja nõustamine ei ole järelevastamine; järelevastamisele peab eelnema õpetaja abi ja nõustamine, mille kaudu õpetaja õpetab õpilast selleks, et õpilase sooritus õnnestuks.
· Hindamise erisuste rakendamine – klassi- või aineõpetaja rakendab diferentseeritud hindamise põhimõtet.
· Tagasiside õpilasele ja tema vanemale saadud mitterahuldavate hinnete kohta. Kavandatakse tegevused tekkinud olukorra lahendamiseks.
9.2.2. Meetmete rakendamine õppeveerandi lõpus kõigile, kellel on veerandihinne „puudulik” või „nõrk”, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused
· Individuaalse õppekava rakendamine.
· Tugiõppe rakendamine (parandusõpe, logopeedi abi)
· Mõne muu tugisüsteemi rakendamine:
* lisatunni määramine
* pikapäevarühma rakendamine
* abiõpetaja kasutamine
* suunamine spetsialisti konsultatsioonile väljaspool kooli
* koostöö lapsevanemaga
9.2.3. Õpiabi osutamine õppeperioodi lõpus – tuleb rakendada kõigile, kellel tuleks või on aastahinne „puudulik” või „nõrk”.
· Täiendava õppetöö rakendamine.
· Individuaalse õppekava rakendamine – peale täiendavat õppetööd õppeaasta lõpus.
· Nõustamiskomisjoni suunamine – põhineb õpilase vaatluse kaardi analüüsil ning eripedagoogi, klassijuhataja, aineõpetaja ja juhtkonna koostöös tehtud ettepanekule.
9.3. Meetmete rakendamine käitumisraskustega õpilaste korral
9.3.1. Kui klassis on õpilane, kellel on käitumisraskused, mis põhjustavad olulisi raskusi töötamaks koos oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis, siis tuleb rakendada vastavaid meetmeid. Koolis järgitakse käitumisraskustega õpilaste juhendamisel ja mõjutamisel järgnevatest tegevustest:
· Distsipliiniprobleemide lahendamise võtete kasutamine õppetunnis.
· Vestlused õpilasega (individuaalselt või kaasatud isikutega).
· Vanema informeerimine olukorrast.
· Õpilase mitterahuldava käitumise arutamine õppenõukogus, hoolekogus
· Õpilase ajutine tunnist kõrvaldamine eripedagoogi juurde
· Tundidest kõrvaldamine individuaalse õppekava alusel, mille kohaselt saab õpilasele kehtestada erineva õppekorralduse
10. KARJÄÄRITEENUSTE KORRALDUS
Koolis osutatakse karjäärinõustamist III kooliastme õpilastele, et kujundada valmisolekut tööjõuturul parema rakendatavuse saavutamiseks ja iseseisva otsustusvõime arendamiseks.
Koolis korraldatakse 8. ja 9. klassi õpilastele nõustamist ning viiakse läbi kutsesobivustestid Tartu Kutsehariduskeskuse töötajate poolt.
9. klassi õpilased osalevad igal aastal kutsehariduskeskuse ja/või keskkoolide lahtiste uste päevadel.
11. ÕPETAJA TÖÖKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED
Õpetamise planeerimise ja õpetamise sisu läbimõelduse eesmärgil koostab õpetaja töökava, mis on kooskõlas kooli õppekavaga, ainekavaga ning vastab tunnijaotusplaanile.
Õpetaja töökava on dokument, mille alusel toimub õppetöö tunnis. Töökava koostamine ja arendamine kuulub aineõpetaja pädevusse. Töökava koostatakse üldjuhul veerandite kalenderplaanina.
Kohustuslikud andmed õpetaja töökavas on:
· õppeaine;
· õpetatav klass;
· õppemaht;
· õppetöö eesmärgid, pädevused, saavutatavad tulemused ja hindamise põhimõtted
Õpetaja töökava sisaldab:
· õppenädalaid;
· teemasid/alateemasid;
· kasutatavat õppevara;
· kasutatavat õpetamismetoodikat;
· õpitulemuste kontrollimise aega ja viise;
· lõimingut
12. KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD
Kooli õppekava kehtestab direktor. Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Muudatused õppekavasse viiakse sisse iga õppeaasta alguseks.



