KÕRVEKÜLA PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA
Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 1.-7/31; 30.08.2011
Muudatused kinnitatud direktori käskkirjaga nr 1.-7/17; 28.01.2013
Muudatused läbi arutatud ja heaks kiidetud ÕN koosolekul nr 6 27.08.2015. Kehtestatud direktori käskkirjaga nr 1.-7/25; 28.08.2015
Muudatused läbi arutatud ja heaks kiidetud ÕN koosolekul nr 6 29.08.2016. Kehtestatud direktori käskkirjaga nr nr 1.-7/28; 29.08.2016
1. ÜLDSÄTTED
1.1 Õppekava alused ja ülesehitus
1.1.1. Kõrveküla Põhikool (edaspidi Kool) koostab õppekava riikliku õppekava alusel. Kooli õppekava on põhikooli õppe-ja kasvatustegevuse alusdokument.
1.1.2. Kooli õppekava koostades lähtutakse riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse.
1.1.3. Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korra eest vastutab kooli direktor. Kooli õppekava kehtestab direktor.
1.1.4. Kooli õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest. Ainekavad on esitatud valdkonniti koondatud lisadena. Lisades esitatakse ka läbivate teemade kavad kooliastmeti.
1.1.5. Põhikooli kooliastmed on:
I kooliaste – 1. – 3. klass;
II kooliaste – 4. – 6. klass
III kooliaste – 7. – 9. klass
1.1.6. Kooli õppekava üldosas esitatakse:
kooli väärtused ja eripära, kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid;
õppekorraldus - tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti, valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted;
läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted, seejuures III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused;
ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted;
õpilaste arengu ja õppimise toetamise ja hindamise korraldus;
õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus;
õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted;
karjääriteenuste korraldus;
õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted;
kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.
1.1.7. Ainekavad esitatakse klassiti.
2. ÕPPE – JA KASVATUSEESMÄRGID NING PÕHIMÕTTED
2.1. Põhihariduse alusväärtused
2.1.1. Põhihariduses toetakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Kool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatuks arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.
2.1.2. Kool kujundab väärtushoiakuid ja hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.
2.1.3. Kooli õppekavas oluliseks peetud väärtused kujunevad „Eesti Vabariigi Põhiseaduses”, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus, ja sooline võrdõiguslikkus).
2.1.4. Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Tugeva põhiharidusega inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.
2.2. Kõrveküla Põhikooli õppe-ja kasvatustöö eesmärgid, väärtused ja eripära
2.2.1. Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvatamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus.
2.2.2. Koolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine.
2.2.3. Kooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab tema õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
2.2.4. Kool toetab põhiliste väärtushoiakute kujunemist. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Koolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes on eneseteadlik ning suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse.
2.2.5. Kool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks.
2.2.6. Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.
2.2.7. Kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse kooli õpetuses ning kasvatuses erilist tähelepanu eestlaste pärandkultuuriga tutvumisele koostöös ERM-iga.
2.3. Pädevused
2.3.1. Kooli õppekava tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või –valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevused jagunevad üld-, valdkonna- ja õppeainepädevusteks.
2.3.2. Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös.
2.3.3. Üldpädevused on:
kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdiskultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid;
sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvaste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;
õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda rühmas individuaalselt ja hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;
suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust, ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;
matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus, suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailmaloodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;
ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu– ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske;
digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööderinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
2.3.4. Üldpädevused täpsustatakse ainekavades kooliastmeti.
2.3.5. Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade õppeained ning tunni- ja kooliväline tegevus.
2.3.6. Põhikooli õppekavas on järgmised ainevaldkonnad:
keel ja kirjandus;
võõrkeeled;
matemaatika;
loodusained;
sotsiaalained;
kunstiained;
tehnoloogia;
kehaline kasvatus.
2.3.7. Loetletud valdkonnapädevuste kujunemist kirjeldatakse detailsemalt klassiti esitatud ainekavades.
2.3.8. Ainekavades esitatakse klassiti õpitulemused. Õpitulemused toetavad valdkonnapädevuste kujunemist. Väärtushoiakuid väljendavaid õpitulemusi numbriliselt ei hinnata, vaid antakse nende saavutatuse kohta õpilastele sõnalist tagasisidet.
2.4. Õppimise käsitus
Kooli õppekavas käsitatakse õppimist väljundipõhiselt, rõhutades muutusi õpilaste käitumisvõimes. See tähendab selliste teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushoiakute ja –hinnangute omandamist, mis on vajalikud igapäevaelus toimetulekuks. Õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus, mille õpilane omandab füüsilises, vaimses ja sotsiaalses keskkonnas. Kogemusi omandades muutub õpilase käitumine eesmärgistatumaks. Õpikeskkond kindlustatakse koolis õppekava alusel toimuva süstemaatilise ja sihipärase õppe- ja kasvatustegevusega. Õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt koos kaaslastega. Õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja juhtima. Uute teadmiste omandamisel tugineb õpilane varasematele teadmistele ning konstrueerib uue teabe põhjal enda teadmised. Omandatud teadmisi rakendatakse uutes olukordades, probleemide lahendamisel, valikute tegemisel, väidete õigsuse üle arutledes, oma seisukohti argumenteerides ning edasiste õpingute käigus. Õppimine on elukestev protsess, milleks vajalikud oskused ja tööharjumused kujunevad põhihariduse omandamise käigus.
Kooli õppekavas mõistetakse õpetamist kui õpikeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused.
Kooli õppekavas mõistetakse kasvatust kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd. Hoiakute kujundamise võtmeisik on õpetaja, kelle ülesanne on pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele jõuda ning pakkuda tuge ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarendamiseks.
2.4.1. Õpet kavandades ja ellu viies:
arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, tervislikku seisundit, huvi ja kogemust;
arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest;
kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras, tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga;
luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane);
kasutatakse mitmekesiseid õppemeetodeid, -viise ja -vahendeid;
kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja –meetodeid;
kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mis võimaldavad õpilastel sobiva pingutusastmega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust.
2.5. Õppekeskkond
2.5.1. Õppekeskkond on õpilasi ümbritsev vaimne, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab põhihariduse alusväärtusi ja oma kooli vaimsust. Õppekeskkond arendab edasi ja aitab säilitada paikkonna ja koolipere traditsioone.
2.5.2. Kool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist.
2.5.3. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:
osaleb kogu koolipere;
luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate vahel;
koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ja eripära;
jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
märgitakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest;
välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;
ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;
luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;
luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;
luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;
korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;
korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest.
2.5.4. Füüsilist keskkonda kujundades jälgib kool, et:
kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas;
õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu;
kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;
kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja –vahendeid;
on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.
2.5.5. Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumis, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas.
2.6. I kooliastmes taotletavad pädevused
2.6.1. Esimese kooliastme lõpus õpilane:
peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada,
tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida;
suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;
mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase;
arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades;
käitub loodust hoidvalt;
oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;
oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;
austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;
oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest;
hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve;
oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;
teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda ning on valmis seda tegema.
2.7. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes
2.7.1. Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesanded ja nende täitmiseks kuluvat aega. Esimeses kooliastmes keskendutakse:
kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;
positiivse suhtumise kujundamisele koolis käimisesse ja õppimisesse;
õpiharjumuste ja –oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;
eneseväljendusoskuse ja –julguse kujunemisele;
põhiliste suhtlemis ja –koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;
õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.
2.7.2. Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.
2.7.3. Õppetöö korraldamise alus võib esimeses kooliastmes olla üldõpetuslik tööviis. Sõltuvalt õpilaste ettevalmistusest võib kasutada ka aineõpetuslikku tööviisi või üld- ja aineõppe kombineeritud varianti.
2.8. II kooliastmes taotletavad pädevused
2.8.1. Teise kooliastme lõpus õpilane:
hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;
oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasusest;
väärtustab oma rahvast ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;
oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;
oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;
on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;
oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;
oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel;
tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;
väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;
väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.
2.9. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes
2.9.1. Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu. Teises kooliastmes keskendutakse:
õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;
huvitegevusvõimaluste pakkumisele;
õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;
õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.
2.9.2. Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldab murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides.
2.10. III kooliastmes taotletavad pädevused
2.10.1. Kolmanda kooliastme lõpus õpilane:
tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt;
on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;
on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale, seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;
suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja jälgib õigekirjareegleid;
valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõraid tekste;
suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside(valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;
mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;
oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada;
on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;
suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist;
väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne;
mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendusele.
2.11. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes
2.11.1. Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida. Kolmandas kooliastmes keskendutakse:
õpimotivatsiooni hoidmisele;
õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;
erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele;
pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;
õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;
õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.
3. TUNNIJAOTUSPLAAN ÕPPEAINETI, VALIKKURSUSTE LOENDID JA VALIMISE PÕHIMÕTTED
3.1. Kohustuslikud ja valikõppeained
3.1.1. Kooli õppekavas on esitatud järgmised kohustuslike õppeainete ainekavad:
keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus (lisa 1);
võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel (lisa 2);
matemaatika: matemaatika (lisa 3);
loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia (lisa 4);
sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus (lisa 5);
kunstiained: muusika, kunst (lisa 6);
tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus (lisa 7);
kehaline kasvatus: kehaline kasvatus (lisa 8).
3.1.2. Koolis õpetatakse A-võõrkeelena inglise keelt alates 2. klassist ja B-võõrkeelena vene või saksa keelt alates 6.klassist.
3.1.3. Riiklikus õppekavas on esitatud järgmised valikõppeainete ainekavad:
usundiõpetuse ainekava
informaatika ainekava
karjääriõpetuse ainekava
3.1.4. Kooli õppekavas on esitatud informaatika ainekava (lisa 9) ja rütmika ainekava (lisa 10).
3.2. Tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti
|
Õppeaine/klass |
1.kl. |
2.kl. |
3.kl. |
kokku |
4.kl. |
5.kl. |
6.kl. |
kokku |
7.kl. |
8.kl. |
9.kl. |
kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eesti keel |
7 |
6+1 |
6 |
19+1 |
5+1 |
3 |
3 |
11+2 |
2 |
2 |
2 |
6 |
|
Kirjandus |
|
|
|
|
|
3 |
2 |
4 |
2 |
2 |
2 |
6 |
|
A – keel |
|
1 |
3 |
3+1 |
3 |
3+1 |
3 |
9+1 |
3 |
3 |
3 |
9 |
|
B – keel |
|
|
|
|
|
|
3+1 |
3+1 |
3 |
3 |
3 |
9 |
|
Matemaatika |
3 |
3+1 |
4 |
10+1 |
4+1 |
4+1 |
5 |
13+2 |
5 |
4 |
4+1 |
13+1 |
|
Loodusõpetus |
1+1 |
1+1 |
1+1 |
3+3 |
2 |
2 |
3 |
7 |
2 |
|
|
2 |
|
Geograafia |
|
|
|
|
|
|
|
|
1+1 |
2 |
2 |
5+1 |
|
Bioloogia |
|
|
|
|
|
|
|
|
1+1 |
2 |
2 |
5+1 |
|
Keemia |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2 |
2 |
4 |
|
Füüsika |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2 |
2 |
4 |
|
Ajalugu |
|
|
|
|
|
1+1 |
2 |
3+1 |
2 |
2 |
2 |
6 |
|
Inimeseõpetus |
0 |
1 |
1 |
2 |
|
1 |
1 |
2 |
1 |
1 |
|
2 |
|
Ühiskonnaõpetus |
|
|
|
|
0 |
|
1 |
1 |
|
|
2 |
2 |
|
Muusika |
2 |
2 |
2 |
6 |
2 |
1 |
1 |
4 |
1 |
1 |
1 |
3 |
|
Kunst |
|
|
|
|
1+1 |
1 |
1 |
3+1 |
1 |
1 |
1 |
3 |
|
Kunst ja tööõpetus |
3 |
3 |
3 |
9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Käsitöö/tehnolog. |
|
|
|
|
1+1 |
2 |
2 |
5+1 |
2 |
2 |
2-1 |
5 |
|
Keh.kasv./rütmika |
2+1 |
2+1 |
2+1 |
8+1 |
2+1 |
2+1 |
2 |
8 |
2 |
2 |
2 |
6 |
|
Arvutiõpetus |
|
|
1 |
0+1 |
|
1 |
0 |
0+1 |
0 |
1 |
0 |
0+1 |
|
Kokku |
20 |
23 |
25 |
60+8 |
25 |
28 |
30 |
73+10 |
30 |
32 |
32 |
90+4 |
3.3. Valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted
3.3.1. Kool võimaldab õpilastele õpet valikainetes rütmika ja informaatika tunnijaotusplaanis toodud tundide mahus;
3.3.2. Valikainete valimise põhimõtted:
valikainete valiku teeb kool, kooskõlastades valikainete loendi kooli hoolekoguga;
valikainete valikul on määravaks kvalifitseeritud spetsialisti olemasolu;
valikainete sisuline pool peab täiendama õpilase väärtus- ja sotsiaalpädevusi ja toetama aineõpet.
4. LÄBIVAD TEEMAD JA NENDE KÄSITLEMISE PÕHIMÕTTED, LÕIMINGU PÕHIMÕTTED, SEEJUURES III KOOLIASTME LÄBIVATEST TEEMADEST LÄHTUVA VÕI ÕPPEAINEID LÕIMUVA LOOVTÖÖ KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED JA TEMAATILISED RÕHUASETUSED
4.1. Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted
4.1.1. Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.
4.1.2. Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:
õpikeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;
aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;
valikainete valikul – valikained toetavad läbivate teemade taotlusi;
läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;
korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.
4.1.3. Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on:
elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike oskuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;
keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;
kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;
kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuurilisest salliv ja koostööaldis;
teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;
tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks; kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu- ,õpi- ja töökeskkonnas;
tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujunemisele;
väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse ning sekkub võimaluse korral oma võimaluste piires.
4.1.4. Läbivate teemade kirjeldused esitatakse lisas 11.
4.2. Lõimingu põhimõtted, seejuures III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ja temaatilised rõhuasetused
4.2.1. Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandatakse kooli õppekava arenduses ning õpetaja õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus.
4.2.2. Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning –viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldatakse koolis õpet ja kujundatakse õpikeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku.
5. LOOVTÖÖDE KORRALDAMINE
Vastavalt põhikooli riiklikus õppekavas §15 p 8 sätestatud korrale korraldab kool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö tegemise, mille teema kantakse põhikooli lõputunnistusele. Alates 1. septembrist 2013 on loovtöö üheks põhikooli lõpetamise tingimuseks.
5.1. Mõiste ja eesmärgid
5.1.1. Loovtööks loetakse individuaalselt või kollektiivselt õpilaste poolt läbiviidud uurimust, projekti, kunstitööd, näidendit, õpilasnäitust või muud taolist tööd. Loovtöö viiakse läbi 8. klassis.
5.1.2. Loovtöö eesmärgiks on:
pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust;
toetada õpilase loomingulise algatusvõime ja loova eneseväljendusoskuse kujunemist;
arendada õpilase eneserefleksiooni ja kriitilist mõtlemist;
arendada õpilase eneseväljendus- ja esinemisoskust;
toetada õpilase analüüsi- ja argumenteerimisoskuse arengut.
5.2. Teema ja juhendaja
5.2.1. Iga õppeaasta septembrikuu teise nädala jooksul tehakse õpilastele teatavaks võimalikud loovtöö teemad ja juhendajad, mis pannakse üles kooli infostendile ning kodulehele.
5.2.2. Loovtööd on võimalik teha kõikides põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud ainevaldkondades.
5.2.3. Esimese veerandi lõpuks valivad õpilased sõltuvalt teemavaldkonnast juhendaja, kellega koos sõnastatakse lõplik teema. Nii teema kui ka juhendaja kinnitatakse direktori käskkirjaga teise veerandi esimesel nädalal.
5.2.4. Kui teema eeldab ainetevahelist lõimingut, siis võib õpilasel olla ka kaks juhendajat.
5.2.5. Juhendaja ja õpetaja koostavad ajakava, mis kindlustab loovtöö õigeaegse valmimise.
5.2.6. Juhendaja: aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani koostamisel; soovitab vajadusel kirjandust ja annab suunised info leidmisel; jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistamise nõuetele ning jälgib ajakava täitmist; nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks; täpsustab rühmatöös liikmete panuse; nõustab õpilast loovtöö esitlemise vormi valikul ja raporti koostamisel.
5.3. Läbiviimine ja vormistamine
5.3.1. Loovtöö viiakse läbi hiljemalt kolmanda veerandi lõpuks ning see lõppeb töö kaitsmisega.
5.3.2. Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt.
5.3.3. Uurimistöö korral vormistatakse töö lähtuvalt uurimistööle kehtestatud nõuetest. Muul juhul koostab õpilane kokkuvõtva raporti, mis koosneb järgmistest osadest:
tiitelleht (kooli nimetus, töö pealkiri,autor, juhendaja, aasta);
sisukord;
sissejuhatus (töö eesmärgid, teema valiku põhjendus) kuni 1,5 lehekülge;
põhiosa (töö käik, kasutatud meetodid, kollektiivselt tehtud töö puhul ka iga õpilase panuse kirjeldus) kuni 5 lehekülge;
kokkuvõte (hinnang tehtud tööle, järeldused) kuni 1,5 lehekülge;
kasutatud kirjanduse loetelu;
lisad (vajadusel).
5.3.4. Loovtöö loetakse sooritatuks, kui õpilane on saavutanud märkimisväärse koha 1 üleriigilisel aineolümpiaadil või uurimistööde konkursil.
5.4. Esitlemine
5.4.1. Loovtöö lõpeb esitlusega, mis toimub neljanda veerandi esimese kahe nädala jooksul.
5.4.2. Loovtöö esitlemisele pääseb õpilane, kes on määratud ajaks esitanud juhendajale ja hindamiskomisjonile oma loovtöö ning kirjaliku raporti.
5.4.3. Esitlus võib toimuda nii koolis kui kokkuleppel hindamiskomisjoniga väljaspool kooli.
5.4.4. Loovtöö esitlemisel õpilane:
selgitab töö eesmärki ja põhjendab teema valikut;
tutvustab töö sisu (töö sisu, kasutataud meetodid, kollektiivselt tehtud töö puhul ka iga õpilase panuse kirjeldus);
esitab töö kokkuvõtte: milleni jõuti, kas eesmärk täideti.
5.4.5. Esitlemise pikkus on kuni 10 minutit, millele järgneb kuni 5-minutiline diskussioon.
5.4.6. Kollektiivse töö puhul osalevad esitlemisel kõik õpilased.
5.4.7. Hindamiskomisjon on vähemalt kolme liikmeline. Hindamiskomisjoni tööd juhib komisjoni esimees.
5.5. Hindamine
5.5.1. Hindamise eesmärk on anda tagasisidet loovtöö kui terviku kohta.
5.5.2. Loovtöid hindab hindamiskomisjon lähtuvalt loovtööde hindamisjuhendist (lisa1).
5.5.3. Loovtöö hindamisel arvestatakse järgmisi komponente:
loovtöö (vastavus teemale, eesmärkide saavutamine, kasutatud meetodite otstarbekus, vormistus, originaalsus);
esitlemine (esitluse ülesehitus, näitlikustamine, küsimustele vastamine).
5.5.4. Kui loovtöö ja selle esitlemine hinnatakse hindega „mitterahuldav“, siis antakse õpilastele võimalus töö täiendamiseks ja selle uuesti esitlemiseks.
5.5.5. Kui õpilane jätab loovtöö esitamata ja/või puudub põhjuseta esitluselt, siis on õpilasel võimalus uus loovtöö koostada ja esitleda järgmisel õppeaastal.
5.5.6. Loovtöö teema kantakse põhikooli tunnistusele.
6. LIIKLUSKASVATUSE TEEMAD KOOLIASTMETI
Vastavalt „Liiklusseadusele“ on liikluskasvatuse eesmärk kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on:
ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt;
teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina.
Kooli rolliks on vastavalt „Liiklusseadusele“ viia läbi laste liikluskasvatust ja valmistada neid ette ohutuks liiklemiseks.
Kooli poolt läbiviidav liikluskasvatus toimub vastavalt ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27.10.2011. a määruse nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“.
Määruses „Laste liikluskasvatuse kord“ on esitatud liikluskasvatuse sisu kooliastmeti:
põhikooli I astmes on liikluskasvatuse sisuks jalakäija ja jalgratturi ohutu liiklemise, käitumise ja liikluses toimetuleku õpetamine, lähtudes eelkõige lapse koduümbruse liikluskeskkonnast;
põhikooli II ja III astmes on liikluskasvatuse sisuks erinevate liiklusolukordade selgitamine lapse enda ja teiste liiklejate seisukohalt ning linna ja maapiirkonna teedel ohutu liiklemise õpetamine.
Maanteeamet soovitab liikluskasvatuse teemade kaudu kujundada alljärgnevad üldised teadmised ja oskused ohutuks liiklemiseks kooliastmeti.
I kooliastme lõpuks õpilane:
teab hädaabi numbrit (112), oskab ohust teatada;
oskab kirjeldada ohtusid oma kooliteel, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist kooliteel;
oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturikiiver, põlve ning küünarnukikaitsed, vajadusel ujumisrõngast, päästevesti; 4) oskab käituda ühissõidukeis, neisse siseneda, väljuda ning ohutult sõiduteed ületada;
oskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks ohutut kohta;
oskab ohutult liigelda märjal, libedal, lumisel teel;
oskab valida tee, sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta; peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada;
oskab määrata sõidukite liikumise suunda ning hinnata liikumise kiirust;oskab eristada valet/ohtlikku liikluskäitumist õigest/ohutust käitumisest.
II kooliastme lõpuks õpilane:
oskab ohust kiiresti ja korrektselt teatada;
oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi, mopeedijuhi kiiver, põlve ning küünarnukikaitsed;
oskab käituda ühissõidukeis, neisse siseneda, väljuda ning sõiduteed ületada;
oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, kiirust ja kaugust;
oskab valida tee sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta;
oskab hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid;
tunneb/teab/mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile);
oskab leida informatsiooni ja lisamaterjali ohutusalaste teemakäsitluste kohta;
oskab kaardistada ohtlikud kohad kooliteel, kirjeldab ohtu ja teab, kuidas ohtu vältida.
III kooliastme lõpuks õpilane:
väärtustab ohutust, arvestab kaasliiklejatega ning on seaduskuulekas;
oskab ohust teatada ja hinnata ohuolukorda;
oskab vaatluse teel hinnata helkuri peegelduvuse omadusi;
oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi ja mootorratturi kiiver, põlve ning küünarnukikaitsed;
teab ja tunneb nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile ning oskab vastavalt nõuetele käituda;
oskab kaardil tähistada ohtlikud kohad kooliteel ja valida ohutuma teekonna sihtpunkti jõudmiseks;
kirjeldab ohutu teekonna valiku põhimõtteid;
mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile, mopeedijuhile;
on teadlik ohutusalastest kampaaniatest ning annab hinnangu ajas muutuvate hoiakute kujunemise kohta;
oskab leida informatsiooni ja võrrelda Eesti (liiklus)ohutusalast olukorda teiste
riikidega. Klassijuhatajate ja aineõpetajate töökavades määratletakse liikluskasvatuse täpsustatud teemad, mida käsitletakse integreerituna tundides. Koolivälised liiklusalased üritused kavandatakse kooli üldtööplaanis.
7. ÜLEKOOLILISTE JA KOOLIDEVAHELISTE PROJEKTIDE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED
7.1. Ülekooliliste projektide kavandamise põhimõtted
7.1.1. Kooli arengukavast, põhieesmärkidest, traditsioonidest, spordi- ja huvitegevusest lähtuvalt kavandab kool ülekoolilisi projekte.
7.1.2. Projekte võivad algatada ka õpilasesindus ja kooli hoolekogu. Kavandatud ülekooliline tegevus on sätestatud kooli üldtööplaanis.
7.1.3. Ülekoolilised projektid (nt. kooliolümpia, matka-ja ekskursioonipäev jt) toetavad sotsiaalsete-, suhtlus- ja ettevõtlikkuspädevuste omandamist.
7.2. Koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted
7.2.1. Koolidevahelistes projektides osalemisel soovib kool keskenduda õpilastes väärtuspädevuste, sotsiaalsete pädevuste, õpipädevuste, suhtluspädevuste ja ettevõtlikkuspädevuste arendamisele.
7.2.2. Traditsioonilised koolidevahelised projektid on:
Miina Härma mudilas- ja lastekooride võistulaulmine
Comenius
8. ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS JA AJAKASUTUS
8.1. Õppe ja kasvatuse korraldus
8.1.1. Kool lähtub põhimõttest, et:
kvaliteetne põhiharidus on kättesaadav kõigile õpilastele, sõltumata nende sotsiaalsest või majanduslikust taustast või hariduslikest erivajadustest;
õpilaste liikumisel ühelt kooliastmelt või haridustasemelt teisele ei ole takistusi;
kool lähtub oma tegevuse korraldamisel piirkonna eripärast, õpilaste vajadustest ja huvidest, vanemate ettepanekutest.
8.1.2. Koolis toimub statsionaarne tavaõpe, kus kõiki õppekavas loetletud õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel vastavalt tunnijaotusplaani alusel koostatud tunniplaanile.
8.1.3. Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ja õppekavaväliste tegevuste (pikapäevarühm, ringid) järjestust ja ajalist kestust.
8.1.4. Kooli õppe ja kasvatuse korraldus on reglementeeritud kooli kodukorras ja põhimääruses.
8.2. Õppe ja kasvatuse ajakasutus
8.2.1. Õpilase vanema ja direktori kokkuleppel arvestab kool õppekava välist õppimist koolis läbitava õppe osana (nt koduõppel olev õpilane) tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi.
8.2.2. Kool arvestab „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses” sätestatud nõudeid õppeaasta pikkusele, samuti õpilase suurima nädalakoormuse piiranguid.
8.2.3. Projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks kasutatakse üldjuhul aega, mida võimaldab kooli päevakava.
8.3. Õppekava rakendamist toetavad tegevused
8.3.1. Koolis on õpilase individuaalse arengu tagamiseks loodud õppekava täitmist toetavad õpperingid:
erinevad kooriliigid: mudilas-, laste- ja poistekoor
spordiringid, tantsuringid
näitering
kunsti- ja käsitööring
Kodutütred ja Noorkotkad
8.3.2. Eraldi fookuses on töö andekatega, mis toimub Teadusklubi tegevuse kaudu.
9. HINDAMISE KORRALDUS
9.1. Hindamine
9.1.1. Hindamise eesmärk on:
toetada õpilase arengut – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja suunata õpilast edasise haridustee valikul;
suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
9.1.2. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.
9.1.3. Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise ja hoolsuse kohta 4 korda õppeaastas. Veerandihinnete kõrval kajastuvad e-kooli ainelehekülgedel ka vastava aineõpetaja lisatud hoolsuse- ja käitumise hinne, mille alusel klassijuhataja esitab vajadusel kirjaliku tagasiside vanemale. Õpilase hoolsuse ja käitumise hinne kantakse klassitunnistusele.
9.1.4. Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning oma hinnete kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule.
9.1.5. Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtted, hindamise sageduse ja aja selgitab iga aineõpetaja õpilastele iga veerandi alguses. Õpetaja täidab e-kooli vastavas tabelis ja oma töökavas veerandi jooksul toimuvad kontrolltööd, testid, kirjandid, ettekanded jt mahukamad hinnatavad tegevused.
9.1.6. Nõuded õpilase käitumisele esitatakse põhikooli kodukorras.
9.2. Kujundav hindamine
9.2.1. Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist. Antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.
9.2.2. Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta.
9.2.3. Õpilane kaasatakse hindamisse, enesehinnangu andmisesse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.
9.2.4. Koolipere annab õpilasele igapäevaste tegemiste ja sündmuste vältel tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.
9.2.5. Arenguvestlustel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut vastavalt õpilase individuaalsest eripärast, õpilase ja vanema või kooli poolt oluliseks peetavast (näiteks käitumine ja emotsionaalne seisund, hoiakud ja väärtushinnangud, motivatsioon, huvid, teadmised ja oskused). Arenguvestlus võimaldab anda tagasisidet õppekava üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide, läbivate teemade eesmärkide, ainevaldkondade eesmärkide ja ainealaste õpitulemuste kohta. Arenguvestlusel seatakse uued eesmärgid õppimisele ja õpetamisele. Arenguvestluse oluline osa on õpilase enesehindamine.
9.2.6. Kujundava hindamise vahendina kasutab I kooliaste õpimappi, II – III kooliastmes otsustab õpimapi kasutamise aineõpetaja, märkides selle valiku oma töökavasse.
9.2.7. Õpimappe võib koostada aine- või valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta. Õpimapp sobib arenguvestluse alusmaterjaliks.
9.3. Teadmiste ja oskuste kokkuvõttev hindamine
9.3.1. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi väljendatakse numbriliste hinnetega viie palli süsteemis.
9.3.2. Hindamisel viie palli süsteemis:
1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.
9.3.3. Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.
9.3.4. Sõnalisi hinnanguid kasutatakse 1. klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel I õppeveerandi lõpul. Õppeveerandi lõpul koostatav sõnaline hinnang väljendab:
millises osas on õpilane soovitud tulemused saavutanud;
millises osas on õpilasel vajakajäämisi;
kuidas saavutatu seondub õpilase varasemate õpitulemuste ning tema võimete ja vajadustega.
9.3.5. Sõnalise hinnangu skaala:
„Oskab väga hästi” – saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on õige, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine.
„Oskab hästi” – saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.
„Vajab harjutamist” – saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, kuid esineb mõningaid puudusi ja eksimusi, põhioskused on omandatud lünklikult ja teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist.
„Vajab palju harjutamist” – saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemuses esineb palju puudusi, põhioskusi ei ole täielikult omandatud ja teadmisi ei osata praktilises tegevuses rakendada. Õpilane vajab pidevat abistamist ja juhendamist.
9.3.6. Kirjalikke kokkuvõtvaid hinnanguid edastatakse lastevanematele õppeveerandi lõpus antava tunnistuse kaudu.
9.3.7. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib tulemust hinnata hindega „nõrk”.
9.3.8. Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või hinne on jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.
9.3.9. Hindele „puudulik” või „nõrk” sooritatud tööd võib järele vastata, seejuures kõrgemaks hindeks võib olla „4” („hea”).
9.3.10. Järeltöö parandatud hinne kantakse ekooli samasse päevaruutu, parandatud hindele lisandub*.
9.3.11. Pikaajalise haiguse tõttu koolist puudunud õpilastele koostab aineõpetaja õpiabi plaani järeleõppe toetamiseks ja järeltööde sooritamiseks. Järeletehtud tööde eest saadud hinne kantakse e-päevikusse kaldkriipsuga puudumismärgi ”-/„ järele.
9.4. Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine
9.4.1. Kokkuvõttev hinne on koolis õppeaine veerandi- ja aastahinne.
9.4.2. Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
9.4.3. Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, pannakse veerandihinded välja 2. ja 4. veerandi lõpus.
9.4.4. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö tulemusi.
9.4.5. 9. klassi õpilastele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
9.4.6. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeaines, milles tulenevalt veerandihinnetest tuleks välja panna aastahinne „puudulik” või „nõrk”. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekava nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.
9.4.7. Õpilastega tehtava täiendava õppetöö teema ja sisu fikseeritakse e-päevikus õpiabi leheküljele. Klassitunnistusele kantakse tühja (hindamata) lahtrisse täiendava õppetöö hinne.
9.4.8. Kui õppeperioodi keskel on õppeaine veerandihinne jäänud panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk”.
9.4.9. Õpilasele, kelle veerandihinne on „puudulik” või „nõrk”, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäänud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
9.4.10. Aastahinnete alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi viimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.
9.4.11. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk”, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.
9.4.12. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk”. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.
9.4.13. Klassikursust ei jäeta üldjuhul kordama lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi.
9.4.14. Sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.
9.4.15. 7. ja 8. klassi õpilased sooritavad õppeperioodi lõpul (kolmandal maikuu nädalal) üleminekueksamid. 7. klassi õpilased sooritavad üleminekueksami A-keeles (kirjalik), 8. klassi õpilased sooritavad üleminekueksami matemaatikas (kirjalik). Üleminekueksami hinne kantakse e-päevikusse ja klassitunnistusele. Aineõpetaja võib lugeda üleminekueksami sooritatuks, kui õpilane on vastava õppeaine maakonna või piirkonnaolümpiaadil esinenud väga hästi. Üleminekueksami koostab vastava õppeaine aineõpetaja ning annab õpilastele eksamiks vajalikud materjalid III õppeveerandi viimasel nädalal.
9.4.16. Üleminekueksam viiakse läbi komisjoni juuresolekul.
9.4.17. Üleminekueksamile lubatakse kõik õpilased, olenemata hinnetest.
9.4.18. Kui üleminekueksam hinnatakse puudulikuks, on õpilasel õigus peale täiendavat õppetööd sooritada järeleksam.
9.5. Põhikooli lõpetamine
9.5.1. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.
9.5.2. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õplastele:
kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine aastahinne.
kellel on kahes õppeaines kummaski nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine aastahinne.
9.5.3. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kelle individuaalne õppekava sätestab teistsuguseid nõudeid võrreldes riikliku õppekavaga, on lõpetamise aluseks individuaalse õppekava õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel(ühtsete küsimustega põhikooli lõpueksamitöö kohandamine, abivahendite kasutamine, koolieksam vms) vastavalt haridus-ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
9.6. Käitumise ja hoolsuse hindamine
9.6.1. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on suunata õpilasi järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, täitma kooli kodukorra nõudeid ning motiveerida õpilasi hoolikalt täitma õppeülesandeid.
9.6.2. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega igal õppeveerandil.
9.6.3. Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.
9.6.4. Käitumishindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
9.6.5. Käitumishindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
9.6.6. Käitumishindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes eksib mõnikord üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide ning kooli kodukorra vastu.
9.6.7. Käitumishindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei täida kooli kodukorra reegleid, ei allu õpetajate nõudmistele ning pideva põhjuseta puudumise korral. Mitterahuldavaks võib käitumise hinnata ka õpilastel, kes on korda saatnud ühiskonna- või kõlblusvastase teo.
9.6.8. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppetöösse, õppetarvete olemasolu ja korrasolek, korrapidamine ja muude ülesannete täitmine koolis.
9.6.9. Hoolsushindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid kohusetundlikult, omab alati vajalikke õppevahendeid, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
9.6.10. Hoolsushindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel, omab reeglina vajalikke õppetarbeid, täidab kooli- ja klassiväliseid ülesandeid.
9.6.11. Hoolsushindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesanded, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel ning ei õpi oma tegelike võimete kohaselt, täidab klassi- ja kooliväliseid ülesandeid pärast pidevat meeldetuletust.
9.6.12. Hoolsushindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, jätab täitmata klassi- ja koolivälised ülesanded.
9.7. Hinde vaidlustamine
9.7.1. Õpilasel ja tema seaduslikul esindajal on õigus hinded vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde teada saamist, esitades kooli direktorile vastava taotluse koos põhjendusega.
9.7.2. Hinde vaidlustamise korral teeb kooli direktor otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast alates.
10. ÕPILASTE JA LASTEVANEMATE TEAVITAMINE JA NÕUSTAMISE KORRALDUS
10.1. Kool tagab õpilastele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes.
10.2. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilastele teatavaks iga õppeperioodi algul.
10.3. Õpilaste ja vanemate teavitamiseks kasutatakse järgmisi vahendeid:
kooli kodulehekülg
elektrooniline õppeinfosüsteem (e-kool);
klasside blogid;
e-kirjad.
10.4. Kord aastas toimub kooli lastevanemate üldkoosolek.
10.5. Õpilaste ja tema vanemate esimene partner koolis on klassijuhataja, kelle juhtimisel kujundatakse välja informatsiooni jagamise kultuur. Vähemalt kord aastas korraldab klassijuhataja klassi lastevanemate koosoleku ja viib iga õpilasega läbi arenguvestluse, milles osalevad ka õpilase vanemad.
10.6. Korraldatakse õpilaste ja vanemate teavitamine edasiõppimisvõimalustest ning tagatakse õpilastele karjääriteenuste kättesaadavus.
11. ÕPILASTE JUHENDAMISE JA HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE ÕPPEKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
11.1. Hariduslike erivajadustega õpilased
11.1.1. Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- või tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes.
11.1.2. Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib lapsevanema taotlusel loobuda B-võõrkeele õppest.
11.1.3. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe toetamiseks võib kasutada valikainetele mõeldud tunniressurssi.
11.1.4. Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest võib kool teha talle muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Nende muudatuste tegemisse kaasatakse õpilase vanem. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, tuleb muudatuste rakendamiseks koostada individuaalne õppekava.
11.1.5. Kui individuaalse õppekavaga ettenähtud muudatused ja kohandused ei võimalda riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemusi saavutada, on individuaalse õppekava rakendamine lubatud üksnes nõustamiskomisjoni soovitusel.
11.2. Õpiabisüsteemi etapid õpiraskustega õpilaste abistamisel ja juhendamisel
11.2.1. Õpiabi osutamine õppeveerandi sees – klassi- või aineõpetaja rakendab õpiabi kõigile, kellel on üksikhindena pandud „1” või „2” või antud samaväärne sõnaline hinnang.
Klassi- ja aineõpetaja abi ja nõustamine ehk järeleaitamine – abi ja nõustamine ei ole järelevastamine; järelevastamisele peab eelnema õpetaja abi ja nõustamine, mille kaudu õpetaja õpetab õpilast selleks, et õpilase sooritus õnnestuks.
Hindamise erisuste rakendamine – klassi- või aineõpetaja rakendab diferentseeritud hindamise põhimõtet.
Tagasiside õpilasele ja tema vanemale saadud mitterahuldavate hinnete kohta. Kavandatakse tegevused tekkinud olukorra lahendamiseks.
11.2.2. Meetmete rakendamine õppeveerandi lõpus kõigile, kellel on veerandihinne „puudulik” või „nõrk”, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused
Individuaalse õppekava rakendamine.
Tugiõppe rakendamine (parandusõpe, logopeedi abi).
Mõne muu tugisüsteemi rakendamine:
lisatunni määramine;
pikapäevarühma rakendamine;
abiõpetaja kasutamine;
suunamine spetsialisti konsultatsioonile väljaspool kooli;
koostöö lapsevanemaga.
11.2.3. Õpiabi osutamine õppeperioodi lõpus – tuleb rakendada kõigile, kellel tuleks või on aastahinne „puudulik” või „nõrk”.
Täiendava õppetöö rakendamine.
Individuaalse õppekava rakendamine – peale täiendavat õppetööd õppeaasta lõpus.
Nõustamiskomisjoni suunamine – põhineb õpilase vaatluse kaardi analüüsil ning eripedagoogi, klassijuhataja, aineõpetaja ja juhtkonna koostöös tehtud ettepanekule.
11.3. Meetmete rakendamine käitumisraskustega õpilaste korral
11.3.1. Kui klassis on õpilane, kellel on käitumisraskused, mis põhjustavad olulisi raskusi töötamaks koos oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis, siis tuleb rakendada vastavaid meetmeid. Koolis järgitakse käitumisraskustega õpilaste juhendamisel ja mõjutamisel järgnevatest tegevustest:
Distsipliiniprobleemide lahendamise võtete kasutamine õppetunnis.
Vestlused õpilasega (individuaalselt või kaasatud isikutega).
Vanema informeerimine olukorrast.
Õpilase mitterahuldava käitumise arutamine õppenõukogus.
Õpilase ajutine tunnist kõrvaldamine eripedagoogi juurde.
Tundidest kõrvaldamine individuaalse õppekava alusel, mille kohaselt saab õpilasele kehtestada erineva õppekorralduse.
12. KARJÄÄRITEENUSTE KORRALDUS
Kool korraldab õpilastele karjääriteenust. Karjääriteenus on tugi, mis aitab õpilasel arendada teadlikkust iseendast, omaenda teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust. Kool tagab õpilastele karjääriteenuse kättesaadavuse, korraldab 7.- 9. klassi õpilastele koos Rajaleidja spetsialistidega karjäärinädalaid, vanemate nõustamist ning teavitamist edasiõppimisvõimalustest.
13. ÕPETAJATE KOOSTÖÖ JA PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED
13.1. Vajaduspõhised töögrupid
Vastavalt vajadusele koondutakse koolis töögruppidesse, mis tegelevad kooli arendustegevusega või mõne muu hetkel koolis päevakohase õppe-kasvatustegevuse teemaga. Klassiõpetajad kuuluvad klassiõpetajate ühendusse. Klassiõpetajate ühenduse tööd koordineerib aineühenduse juht.
13.2. Õpetaja töökava
Õpetamise planeerimise ja õpetamise sisu läbimõelduse eesmärgil koostab õpetaja töökava, mis on kooskõlas kooli õppekavaga, ainekavaga ning vastab tunnijaotusplaanile.
Õpetaja töökava on dokument, mille alusel toimub õppetöö tunnis. Töökava koostamine ja arendamine kuulub aineõpetaja pädevusse. Töökava koostatakse üldjuhul veerandite kalenderplaanina.
Minimaalsed nõuded, mida õpetaja peaks töökavas kajastama:
õppeaine nimi
õpetaja nimi;
õpetatav klass;
kava koostamise periood;
taotletavad õpitulemused;
õpitulemuste hindamise meetodid ja hindamiskriteeriumid;
peamised õppetegevused kavandatud õpitulemuste saavutamiseks;
vajalikud õppematerjalid ja vahendid.
14. KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD
Kooli õppekava kehtestab direktor. Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Muudatused õppekavasse viiakse sisse iga õppeaasta alguseks.
15. AINEVALDKONNAD
LISA 1 Ainevaldkond „Keel ja kirjandus“
LISA 2 Ainevaldkond „Võõrkeeled“
LISA 3 Ainevaldkond „Matemaatika“
LISA 4 Ainevaldkond „Loodusained“
LISA 5 Ainevaldkond „Sotsiaalained“
LISA 6 Ainevaldkond „Kunstiained“
LISA 7 Ainevaldkond „Tehnoloogia“
LISA 8 Ainevaldkond „Kehaline kasvatus“